Sunday, May 28, 2006
Thursday, May 25, 2006
Tuesday, May 23, 2006
Monday, May 22, 2006
Saturday, May 20, 2006
Tuesday, May 16, 2006
Saturday, May 06, 2006
Vöötkakk saagiga - A hawk owl with his prey
Mul on olnud päris mitu võimalust jälgida vöötkaku jahipidamist ja tema eluviisi. Jahti peab ta enamasti kõrgel puu ladvas varitsedes ning kui ta põllu peal kuskil saaki märkab, siis ta sööstab raketina puu ladvast saagi poole ning püüab ta otse õhust kinni. Kui saak kindlalt küünte vahel, siis ta surmab oma ohvri paari noka hoobiga. Kui hiir on kindlalt kaku haardes, siis vöötkakk lendab kuhugi oksa peale või puu latva ning hakkab saagiga maiustama. Olen tihti näinud, kuidas ta oma ohvrit nokaga tükkideks rebib ja siis need tükid alla neelab.
Enamasti redutab vöötkakk kõrgel puu otsas, mis mulle just ei sobi, sest lühikese toruga ma teda suurelt kaadrisse ei püüa. Kui mingi pildi saab, siis ainult keskkonna pildi.
Minu esimene kohtumine oli temaga selline, kus mul vedas kõige rohkem, sest ta oli minust ainult 5 meetri kaugusel ning ka päris madalal, mis võimaldas head võttenurka. Minu jaoks on see ikka võimas tunne jälgida endast 5 meetri kaugusel oleva kaku tegemisi ja liigutusi.
Antud pilti tehes oli mul jälle õnne, sest ta oli päris madalal ja vaatas mind uudistava näoga. Käisin korra ka seal lähedal asuva kuuse otsas, et saada paremat võttenurka. Kuuse otsas kõikudes tegi ta mulle hästi huvitavaid nägusid (vt seda pilti, kus ta onkurja näoga). Sinna oksa peale jäi ta ka ülejäänud päevaks kükitama. Eks tal oli külm, väljas oli u -20 kraadi külma, ning ta ei viitsinud ennast eriti liigutada.
Sain teda jälgida umbes kas kuud ning märtsi lõpust pole teda enam seal kohanud. Arvatavasti lendas ta siit minema Soome - ta ainult talvitub siin ning 14. aprillist oleks ta Eestis üpris haruldane.
Enamasti redutab vöötkakk kõrgel puu otsas, mis mulle just ei sobi, sest lühikese toruga ma teda suurelt kaadrisse ei püüa. Kui mingi pildi saab, siis ainult keskkonna pildi.
Minu esimene kohtumine oli temaga selline, kus mul vedas kõige rohkem, sest ta oli minust ainult 5 meetri kaugusel ning ka päris madalal, mis võimaldas head võttenurka. Minu jaoks on see ikka võimas tunne jälgida endast 5 meetri kaugusel oleva kaku tegemisi ja liigutusi.
Antud pilti tehes oli mul jälle õnne, sest ta oli päris madalal ja vaatas mind uudistava näoga. Käisin korra ka seal lähedal asuva kuuse otsas, et saada paremat võttenurka. Kuuse otsas kõikudes tegi ta mulle hästi huvitavaid nägusid (vt seda pilti, kus ta onkurja näoga). Sinna oksa peale jäi ta ka ülejäänud päevaks kükitama. Eks tal oli külm, väljas oli u -20 kraadi külma, ning ta ei viitsinud ennast eriti liigutada.
Sain teda jälgida umbes kas kuud ning märtsi lõpust pole teda enam seal kohanud. Arvatavasti lendas ta siit minema Soome - ta ainult talvitub siin ning 14. aprillist oleks ta Eestis üpris haruldane.